Kaks head lugu. Kaks suurt teemat.
Kuhu kadusid kõik tähed? Ja mis saab siis, kui talv enam ei tulegi?
Üks raamat viib lapse kosmosesse ja räägib valgusreostusest. Teine saadab Karu ja Rebase põhja poole kadunud talve otsima ning aitab rääkida kliimasoojenemisest.
Popi ja Pisikaru kosmosereis
Ühel õhtul otsustab Popi minna koduõuelt tähti otsima, kuigi pimedus talle sugugi ei meeldi. Seal kohtub ta taevast laskunud Pisikaruga ning algab seiklus, mis viib nad päikesesüsteemi planeetide ja tähtkujude vahele.
Soome täheteadlase Tuukka Perhoniemi kirjutatud raamat ühendab loo päris teadmistega kosmosest. Laps saab tuttavaks planeetide ja taevakehadega ning raamat aitab mõista ka valgusreostust – miks linnades jääb tähistaevas tehisvalguse tõttu järjest kehvemini nähtavaks.
Raamatu lõpus näitab Pisikaru, kuidas koos täiskasvanuga kodus oma galaktikat luua, ning aitab hoomata taevakehade suurust, võrreldes neid tuttavate puu- ja köögiviljadega.
Karu ja Rebane teel põhjamaale
Karu tahaks minna jääle kala püüdma, kuid tal on probleem: järv ei jäätu. Talved pole enam nii külmad kui varem ning lume asemel sajab vihma. Sõber Rebane pakub välja lahenduse – tuleb minna põhja poole ja talv ise üles otsida.
Nii algab Karu ja Rebase teekond läbi põhjamaise looduse. Teel kohtavad nad teisigi metsloomi, kes vajavad jahedamat kliimat ja otsustavad ränduritega ühineda. Liigutakse jalgsi, kanuu ja kajakiga, jalgrattaga ning lõpuks suuskadel virmaliste all.
Soome illustraatori ja autori Ulla Sainio lugu räägib sõprusest ja unistuste järgimisest, kuid selle taustal on maailm, kus kliima muutub. Laps saab seikluse kaudu mõelda sellele, miks talved on muutunud ning miks lumi, jää ja külm on loodusele olulised.
Miks need kaks raamatut kokku sobivad?
- Lugu tuleb enne õpetust. Suured teemad jõuavad lapseni seikluse kaudu.
- Tekitab küsimusi. Miks me linnas tähti ei näe? Miks on talved muutunud?
- Kaks täiesti erinevat seiklust. Üks viib kosmosesse, teine kaugele põhja.
